The Angel of Inventors since 2009
RSS icon Email icon Home icon
  • EST

     

    Tervist armas rahvas  !      

             

    Tahan oma blogis teieni tuua Intellektuaalse Omandi “saladused”  läbi lihtsate maamehe sõnade.  Eesmärgiks on julgustada enam inimesi oma loome-õigusi kaitsma ja oma äri alustama.

    Esmalt  üks asjalik viide :

    Eest Leiutajate Liidu President,  Hr. Aivar Kaljula on kirjutanud väga tabava artikli sellest kuidas see leiutamine käib.  Pealkirjaks   ” Lihtne leiutamine “  http://www.leiutaja.ee/?lk=11      Head lugemist !

    *** Kui nüüd kellelgi on miski hea leiutis mida ta sooviks siin blogis avaldada, siis palun saata oma vigur aadressil  leo@leiutaja.com   Hea oleks muidugi kui su leiutis toimiks valmis tehtud mudelina ehk prototüübina. Teen sellest siis lühikokkuvõtte inglise keeles ja lisan ka soovitavad lingid, fotod ning videod.

    Head leiutamist !

    Leo Siemann

    www.EestiLeiutaja.net

     

     Kuna  Eesti Leiutajat on juba paaril korral häkitud siis otsustasin meie parimate leiutiste edetabeli dubleerida. 

    * Muide ma saan väga hästi aru kes ja miks mulle vastu töötatab. Aga pole viga, võtleme edasi … (2009.a)

               Eesti Vabaks !

     

    TOP 10

    • No nii, siin nad nüüd on - 10 parimat Eesti leiutist läbi aegade !  Kui sul on ettepanekuid, palun anna  teada  aadressil :  leo@leiutaja.com
    • Eesti Leiutaja TOP10 ’ on teadaolevalt ainuke Eesti leiutiste edetabel :

    1.   SKYPE

    2.   FOTOAPARAAT  “MINOX”

    3.   ME-3 PIIMATOOTED

    4.   SCHMIDTI TELESKOOP

    5.   VEE  ELEKTROLÜÜSISEADE

    6.   PAPELLO  KAHUR

    7.   DR. SEPPO FIKSAATOR

    8.   PORTLANDTSEMENT

    9.   M-PARKIMINE

    10. MYOTON

     

    1. SKYPE . Arvutiprogramm, mis võimaldab helistada interneti vahendusel. Programmi leiutasid ja kirjutasid 3 eesti meest : Ahti Heinla , Priit Kasesalu ja Jaan Tallinn. Skype alustas tööd 2003 aasta augustis. Tänaseks on Skype kasutajate arv maailmas ületanud 400 miljoni piiri. Peakorter asub Tallinnas.   www.skype.ee

     

    2. FOTOAPARAAT  “MINOX”   Suurusega 12,5 x 28 x 75mm oli tollel ajal kõige pisem fotoaparaat maailmas. Peatselt võeti ta kasutusele spioonide poolt ja Minoxit sai ka näha Bondi filmis. Leiutajaks Balitsakslasest Eestlane Walter Zapp ja aastateks 1934-1935. Esimese puidust prototüübi valmistas aga hr. Zapp juba 1932. aastal. Seeriatootjaks osutus Riia VEF 1938.a. kuna Eestis sobilik tööstus puudus. Pärast sõda aga jätkus tootmine Saksamaal Wetzlaris , millele järgnes ka ülemaailmne tunnustus.   

     

    3.  ME-3 PIIMATOOTED    2001 aastal avastas Eesti mikrobioloog Epp Songisepp  Lactobacillus Fermentum ME-3 , haruldaselt kasuliku bakteri. See nii öelda pro-biootik omab üsna tugevat kahjulike mikroobide vastast effekti ja mõjub pärssivalt  Escherichia coli, Shigella sonnei, Staphylococcus aureus, Salmonella typhimurium, Helicobacter pylori suhtes. Vajadusel saab seda elu toetavat bakterit manustada tableti või kapsli vormis. Lisaks aga töötasid Pr.Songisepa uurimisgrupis teadlased  Mikelsaar Marika , Zilmer Mihkel , Kullisaar Tiiu , Annuk  Heidi välja meetodi millega annab toda bakterit ka piimatööstuses rakendada. Patent kuulub Tartu Ülikoolile. Litsensi ostis  ” Tere” Piimatööstus , kes seda tehnoloogiat nüüd ka oma tootesarjas edukalt kasutab.  2008 aastal hinnati seda leiutist Soulis Naisleiutajate Maailmanäitusel kuldmedali vääriliseks. Sellega panid tublid Eesti naisleiutajad ennast ka maailmakaardile !

    Rahvusvaheline patenditaotlus on leitav  : http://www.wipo.int/pctdb/en/wo.jsp?wo=2003002131

     

    4.  SCHMIDTI TELESKOOP.  Leiutajaks siis aastal 1930  Naissaarel sündinud Eesti optik Bernhard W. Schmidt. Tema omapäraks oli asjaolu, et poisina kaotas oma parema käelaba juhtunud õnnetuse tõttu. Vaatamata sellele oli noormehe tähelepanu ja pühendumus optikale nõnda suur, et saabus ka maailma tasemel avastus ja leiutis. Nimelt avastas Bernhard optilisi klaase lihvides võimaluse muuta teleskoobi vaateväli tunduvalt laiemaks. Tol ajal olid võimalikud vaid suht piiratud astronoomilised fotod. Schmidt i tehtud teleskoop aga võimaldas läbimurde vigadeta taevaavaruste pildistamiseks. Maailmakuulsaks sai aga Schmiti teleskoop oma 15 aastat hiljem USAs Mount Palomari Observatooriumis.

    Märksa avarama ja selgema pildi saad kui vaatad:  http://en.wikipedia.org/wiki/Bernhard_Schmidt

     

    5.  VEE  ELEKTROLÜÜSISEADE.    Tartu leiutaja Aleksander Kirm sai hakkama seadmega, mis suudab vett elektrolüüsida aluseliseks ja happeliseks. Aluseline vesi ehk siis ” elav vesi “ kasvatab mikroobe, happeline ehk surnud vesi seevastu aga tapab neid.  Hr. Kirmi nimele kuulub ühtekokku 36 leiutist millest pooled on kasutusel. Märkimisväärne on veel asjaolu, et just see leiutis kanti taastatud EV Patendiameti registrisse esimesena 9.Aprillil 1996. aastal.

     

     6. PAPELLO KAHUR. Viljandimaalt Pärit leiutajat Karl Papellot tuleb meenutada tõepoolest kui tolleaegset Eesti Nokia autorit. Tema valmis konstrueeritud õhutõrjekahuri tulejuhtimisseade võimaldas lennukimüra järgi määrata viimase asukoha ja ennustas ka ette tolle liikumise trajektoori. Andmed edastati kahuri juhtseadmesse … Selline leiutis oli tolle aja kohta ennekuulmatu ! Tellimusi esitasid Briti– ja Rootsi kaitseministeeriumid ning USA armee. Viimaks jäid asja uskuma ka Eesti oma Kaitseväe ametnikud ning võtsid relva kasutusele. Lisaks leiutas Papello ka “elektroonilise kõrva “, mis võimaldas suurtükipaugu järgi kindlaks määrata patarei asukoha. Rootslased esitasid Papello kahuri tellimuseks 4 eksemplari, mida siinsed pangad ei olnud nõus garanteerima. Selle tulemusel lahkus Papello 1932.aastal Eestist Saksamaale Carl Zeissi firmasse, kus temast sai tunnustatud insener. Karl Papello nimele kuulub üle 100 patendi.

    7. DR. A. SEPPO REIELUU-KAELA FIKSAATOR .  Tallinnas Tõnismäel töötav dotsent Arnold Seppo ( 1917-1980 ) ei olnud mitte ainult silmapaistev arst ja andekas kirurg vaid ka osav konstruktor. Tema leiutatud reieluu-kaela fiksaator sai tuntuks üle maailma. Publikatsioon ilmus aga ta oma raamatus “Metallic osteosynthesis of bone fractures” Tallinnas 1975.aastal. Kuid vene-aja eripäraks oli kahtlemata asjaolu, et N.Liidu kodanikel ei võinud ju patente olla. Sellised asjad kuulusid ikka riigile ja neid käsitleti kui rahva omandit. Arvestades olukorda kirjutas Dr. Seppo oma Reponaator-Fiksaatorist USA maineka ajakirja “Journal of Bone and Joint Surgery” väljaandjale.   http://www.ejbjs.org/cgi/reprint/59/2/279  . Dr. Seppo fiksaator patenditi USAs, Suurbritannias , Prantsusmaal ja Jaapanis. Lisaks luukirurgiale tegeles Dr. Seppo ka põletuste raviga. Tema retsepti järgi väljatöötatud salv on kasutusel tänapäevani ja rahvasuus tuntud ikka Seppo salvi nime all.  Kaitseväe-velskri praksise ajal oli ka minul haruldane võimalus A.Seppo kliinikus töötada. Kahjuks küll hiljem kliinik suleti amortisatsiooni tõttu ja selle asemele tehti hoopis justiitsministeerium. Põletusosakond viidi üle Keila Haiglasse ja jäsemete kirurgia endisesse Mustamäe Haiglasse. Tõnismägi 5a hoone seinale pandi aga 1997 aastal  Dr. Seppo bareljeef meenutamaks meie kuulsaimat arsti läbi aegade …

    8. POLEVKIVITUHK-PORTLANDTSEMENT .  Nagu teada kerkisid tuhamäed üsna kiiresti kuldsel vene-ajal’. Probleem mida nendega peale hakata kerkis aga samuti. Appi tuli doktor tehnikateaduste alalt hr.Verner Kikas, kes leiutas täiesti uudse ja mitmeotstarbelise omadusega tsemendi., kasutades selle koostises peamise komponendina just põlevkivituhka. Tuntuim ehitis sellest materjalist valmis Olümpiaastal 1980 Kloostrimetsas. Kõrgust ehitisel 314 meetrit ja nimetus tedagi Teletorn. Leian , et see on igati sobilik ja samas ka sümboolne otsus panna üles Eesti parimate leiutiste püsinäitus just sinna 2011 aastal , mil peaks lõppema ka Tallinna Teletorni renoveerimine. Lisaks Teletornile on tehtud Portlandtsemendist ka Lasnamäe ja Õismäe kortermajade paneelid.

    9. M-PARKIMINE  ehk siis mobiiliga parkimine on taaskord ehe näide  tarkvara arenduse edukusest Eestis. Kuid mitte ainult. Nimelt tänaseks on saanud ühest esimesest digitaalse parkimislahenduse tootjast “Now ! Innovations”  maailma suurim tegija selles vallas. Firma loodi 2003.aastal. Müügiga  alustati Belgiast ning liiguti edasi Põhja- ja lõuna Ameerika turgudele. Tänaseks on toode kasutusel juba 8 riigis.  Firma põhineb 100% Eesti kapitalil , mille suurosanikuks on tarkvaragigant “Helmes”.

    Uuri asja :  www.nowinnovations.com

     10. MYOTON .  Viimasele auväärsele kohale tahaksin tõsta ‘Eesti lihasemõõtja’  Myotoni. Põhjuseks aga mitte niivõrd kasutajate arv kuivõrd hoopis nende profiil ja diagnostilise meetodi perspektiivikus. Nimelt võimaldab Myoton valutult mõõta  lihase toonust, elastsust ja jäikust.  Myotoni leiutajaks on bioloogiadoktor Arved Vain Tartust, kes juba 1980-datel formeeris teadlaste grupi, et uurida lihaste omadusi põhjalikumalt ja luua vastavad meetodid nende omaduste mõõtmiseks. Tänapäeval ongi selleks kasutusel termin müomeetria ja mõõteriistaks Myoton.  AS Müomeetrial on hetkel käsil tõsine uuenduskuur, et muuta toode  lihtsalt kasutatavaks ja kompaktseks. Euroopa Liidu Eurostarsi programmist saadud 11 miljonit krooni on abiks ja ühtlasi räägib ka tunnustusest . Kõrge profiiliga kasutajate hulka kuuluvad Vene ja Saksa Kosmoseagentuurid ja Beijingi Spordi Ülikool ,  kes tegi juba enne Olümpiamänge selleks otstarbeks Myotonile oma labori ja ostis ära üsna mitu exemplari. Myotonit kasutavad juba ammu ka mitmed mainekad Eesti tippsportlased ja meie Suusatiim.  

    www.myoton.com

    * Kahtlemata on meil kuulsaid leiutisi ja leiutajaid veel mitmeid.  Vanakooli tegijatest tahan esile tõsta sünteetilise kautsuki leiutajat Ivan Kondrakovi , DFK liimi leiutajat Agu Aarnat ja tsilikatsiidi leiutajat Johannes Hinti. Viimase aja Eesti leiutiste hulka kuuluvad aga näiteks  “Fits.me” ja “TaxiPal” , millede võimalikust edust kuuleme ilmselt juba lähiajal …

     

     

    “ LIHTSAST IDEEST OMA BRÄNDINI “

    Nike, Bentley, Rolex, Reebok, Rolls-Royce, Shark, Hotmail, Facebook, Friends United, Saku, BMW, Estravel, Kalev, Skype, Easyjet, Sony - on esimesed, mis meelde tulevad Kuid erinevaid brände on ju tuhandeid ! Seejuures on üllatav fakt kuivõrd paljud neist on alguse saanud just lihtsast ideest …

    Mida siis oleks õieti vaja , et ühest lihtsast ideest asja saaks ?  Esiteks on vast vaja julgust omamoodi mõelda. Ja kui miski hea mõte tekkib, peaks seda esialgu ikka vaka all hoidma. Edasi tuleb uuring teha, et kas asi on ikka piisavalt unikaalne. Ja kui on, siis tuleb täpsemalt välja uurida millisesse I.O. valdkonda see kuuluda vöiks ? Seega on vaja ka tahet tööd teha ning visadust asjaga jännata.  Lisaks on vaja veel tubli kogus visiooni, et läbi mõelda kuhu selle ideega lõpuks jõuda võiks ? Tarvis on ka raha, et prototüüp valmis teha ja oma idee ära kaitsta. Selleks omakorda tuleb vastavalt kas disaini, kasuliku mudeli või patenditaotlus  Patendiametile esitada. Siis tuleb veel oma kaubamärk kujundada ning ka selle taotlus patendiametile esitada. Ning viimaks on vajalik ka Copyright , et kõiki visuaalseid kujutisi ja sinna juurde kuuluvaid tekste oma autoriõigustega kaitsta. Ja kui kõik need asjad korda lähevad , siis on tõesti lootust, et ühest ideest ka kunagi bränd võib saada. Lõpuks aga näitab aeg kuivõrd tugevaks “lapsuke” osutub …

    Kuid suhteliselt kiirem ja vähem kulunöudev viis oma bränd teha on tänapäeval võimalik internetis. Võta siis näiteks erinevad grupid Facebookis või Orkutis nagu on seda  ” Seksikad Eesti naised !”

    Igatahes ei ole oma brändi loomine mitte sugugi võimatu asi ega mõeldud vaid rikastele ja kuulsatele. Minu vana hea koolivend Valdo tegi endale näiteks sellise brändi nagu  ”Kepivabrik”  >> www.kepivabrik.ee !!  Seda on ju küll suht lihtne ja lõbus meeles pidada ning ka hea mõnele sõbrale soovitada.

    Nali  naljaks aga tegelikult on  ju asi suht tösine, nii et haara aga härjal sarvist !

     

    © Leo Siemann 2009-2015